7 märki, et eakas vajab hooldust
Kõik koduhooldusega, hooldamisega ja isikuabiga seonduv on nii lähedastele kui ka vanuritele ja abivajajatele delikaatne teema, millest ei soovita rääkida. Põhjuseks on inimeste loomuses olev soov ja instinkt ise igapäeva toimetustega hakkama saada ning nad tunnevad ennast mittetäisväärtuslikuna, kui enese eest hoolitsemine ja majapidamistööd muutuvad üle jõu käivaks. Sageli on see ka põhjuseks, miks eakad ei julge ega soovi paluda abi ja lähedastel tuleb ise aru saada, millal vanur vajab hooldusabi ning koduteenust. Omastele tekitab see tihti küsimuse, kuidas üldse aru saada, millal eakas vajab hooldamist ja koduabi? Paraku ongi selle vajaduse tuvastamine keeruline, sest inimesed on erinevad ja hooldamine ei tähenda ainult füsioloogiliste vajaduste rahuldamist, vaid ka sotsiaalseid tegevusi ja turvatunde pakkumist. Selleks, et paremini abivajadusest aru saada, oleme kokku kogunud seitse märki, mis võivad viidata, et vanur ei saa enam üksi hakkama ning võib vajada kõrvalist abi.
1. Enese eest hoolitsemine on muutunud ja vähenenud
Muutused isiklikes hügieenitoimingutes ja riietumises on esimesed märgid, et eaka kognitiivne võimekus on langemas. Samuti võib enda eest mitte hoolitsemine viidata masendusele, üksindusele ja depressioonile. Lähedastele on vähenenud enese eest hoolitsemine kergelt täheldatav, eriti kui pereliige või vanur on muidu alati hoolitsenud enda välimuse eest, aga ühtäkki on pesemata ja määrdunud riietega. Sellises olukorras tuleks kindlasti üle vaadata pesemise tingimused ning võimalusel neid kohandada, et eakal oleks võimalik enda eest ise hoolitseda. Kui probleem ei seisne pesemisvõimaluses, saab olukorda lahendada hooldaja, kes hoolitseb selle eest, et eakas tunneks ennast turvaliselt ja abistab teda tualetitoimingutes ning pesu pesemises ja voodipesu vahetamisel.
2. Kapid on toiduainetest tühjad
Eakate jaoks on toidupoe külastus raskendatud tegevus, kuid tervise halvenemisega võib see muutuda iseseisvalt võimatuks. Samuti võib elus ette tulla ootamatuid olukordi, näiteks rängad ilmastikuolud, mis takistavad esmatarbekaupade hankimist. Selleks, et vältida toiduainete otsasaamist, tasuks alati midagi kappides varuks hoida. Päästeameti tänuväärne kampaania “Varu enne maru” annab hea soovituse varuda vähemalt nädala jagu joogivett ja toitu, samuti esmaabitarbeid, ravimeid ning hügieenivahendeid. Soovitame lähedastel eakat külastades kontrollida, kas neil on piisavalt toiduaineid ning vajadusel neid juurde tuua. Kui lähedastel ei ole võimalik regulaarselt kaupa eakale tuua, saab apteegikraami, ravimite ja toidukaupade toomist tellida koduteenuse pakkujalt.
3. Märgatav kehakaalu kaotus
Märgatav kehakaalu kaotus võibki olla tingitud asjaolust, et eakas ei suuda enam toidupoodi külastada ja tal pole piisavalt toiduaineid. Samuti võib toidu valmistamine olla tülikas ja füüsiliselt üle jõu käiv, mistõttu ei pruugi vanur enam toituda tervislikult ja mitmekülgselt. Selle tulemusena ei saa eaka organism vajalikke toitaineid ja energiat ning see põhjustab nõrkustunde ja alatoitumise. Kehakaalu kaotuse vältimiseks tuleks eakale söögikorrad ette valmistada ning veenduda, et hoolealune sööb regulaarselt. Kui lähedastel endal ei ole võimalik selle eest hoolt kanda, on võimalus tellida ka sooja toidu kojukannet. Ka hooldusabi teenuse alla läheb toidu valmistamine ning kui eakal ei ole liikumine raskendatud, siis on tal võimalus ka hooldajaga koos toidupoodi külastada.
4. Kodus on korralagedus
Üks selgelt silma paistev märk, et eakal võib vaja minna kõrvalist abi on korralagedus kodus ja unarusse jäänud majapidamine. Põhjuseks võivad olla, kas füüsilised takistused nagu raskendatud liikumine, halb silmanägemine, jõuetus või siis vaimsed terviseprobleemid, näiteks apaatsus või depressioon. Lähedastel tuleks jälgida, kas vanuri kodus on säilivuskuupäeva ületanud toiduained, pesemata nõud, rasv elektripliidil, välja viimata jäänud prügikotid kööginurgas, ahjuesine kergesti süttivat prügi täis, tuhakast tühjendamata jne. Need on mõned näited, mis võivad osutuda ohtlikuks eaka tervisele ja heaolule. Seepärast tuleks kindlasti aidata eakat koristamisega ning vajadusel leida talle abiline või tellida koduabi teenus. Kui korralageduse põhjuseks on vaimse tervise probleemid, siis soovitame koos eakaga teha erinevaid kognitiivset võimekust stimuleerivaid tegevusi ja harjutusi:
- sotsiaalsete suhete säilitamine
- kaardimängud ja puzzled
- lugemine
- ristsõnad, sudoku
- muusika kuulamine
- käsitöö
- jalutamine
5. Ravimid on segamini
Laokil ravimid ja korralagedus esmaabikarbis on üldiselt samuti tingitud eelmises punktis välja toodud teguritest. Kui vanurit külastades on ravimikarbid ja tabletipurgid erinevatel kohtadel, näiteks nii sahtlis, kui ka kapis, riiulil, aknalaual jne, siis oleks aeg kontrollida kõik ravimid üle. Tähtis on jälgida, et ravimid oleks õigesti säilitatud, sest valedes säilitamistingimustes ravimid ei pruugi olla nii tõhusad, sest toimeaine võib muutuda või sootuks kaduda. Alati tuleks lugeda iga ravimi pakendis olevat infolehte, kus on kirjas säilitamise õpetus ja säilivuskuupäev. Aegunud ravimid tuleks viia apteeki või ohtlike jäätmete vastuvõttu, sest kõlbmatud ravimid ei ole ohuks ainult eakatele, vaid olmejäätmetesse visates on need ohuks ka keskkonnale. Kui eakas kasutab mitut erinevat ravimit erinevatel aegadel, siis eksimuste vältimiseks on tark kasutada ravimikarpe. Mugavaks kasutamiseks on hea, kui iga päeva jaoks on eraldi dosaator, mis omakorda on jagatud hommik-lõuna-õhtu-öö lahtriteks.
6. Liigväsimus
Kuna inimese unetsükkel kipub vananedes lühenema, arvatakse tihti ekslikult, et eakad vajavad vähem und. Tegelikkuses vajavad nad ikka vähemalt 7-9 tundi und ööpäevas. Üleväsimuse märkideks on loid olek, pidev väsimus, jõuetus, unisus ja külmatunne. Magamatus võib viidata varjatud terviseprobleemidele, kehvadele toitumisharjumustele, üksildusele, depressioonile, apaatsusele ja ka ravimite kõrvalmõjule.
7. Kukkumine
Kui eakas kurdab tasakaaluhäirete üle, kukub liikudes ja märkate tal sinikaid, marrastusi või kriimustusi, tuleks sellesse kohe väga tõsiselt suhtuda. See võib olla märk, et vanuri terviseseisund on halvenenud, söömisharjumused ei ole enam tervislikud, unerežiim ei ole paigas ja/või ei tarvita ta enam ravimeid korrapäraselt vastavalt raviskeemile. Kindlasti oleks vaja ka kodu kohandada ohutuks, et ennetada raskeid vigastusi kukkudes.
Päästeamet on oma kodulehel välja toonud soovitused, kuidas kodu turvalisemaks muuta ja kukkumisi vältida:
- Eemalda või kinnita lahtised vaibad ja katted
- Varusta kõik trepid käsipuuga
- Eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed
- Hoia liikumisteed vabad
- Kasuta öösel liikudes valgust ja võimalusel automaatset valgustust!
- Aseta enimkasutatavad esemed käepärasele kõrgusele
- Kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet, kõrgendatud tualetipott
- Vajadusel vaheta välja vann
- Väldi kodus rippuvaid kangaid
- Lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad
- Kasuta kummitallaga või nuppudega susse või sokke
- Kanna talvel libisemiskindla tallaga jalanõusid
Hea abiline on häirenupu teenus, mis tagab eakale kiire abi, kui ta on kodus kukkunud. Veel tuleks eakaga kokku leppida igapäevane suhtlusviis, et veenduda tema heaolus või leida keegi, kes käib korra päevas tema juures.
Mida teha?
Mõnel eakal võivad kõik eelpool toodud tunnused esineda, kuid on ka vanureid, kelle puhul on raske märke tähele panna. Kui te ei ole kindel, kas eakas vajaks koduabi, võite meile kirjutada ja anname teile nõu. Märkide olemasolul või tekkimisel tuleks eakat abistada, et tema tervis ja heaolu ei halveneks veelgi. Üks võimalus selleks on tellida koduteenus, mille kohta saab täpsemalt lugeda meie teenuste lehelt. Võite julgelt meie poole pöörduda, kui soovite saada lisainfot koduabiteenuse alla käivate toimingute osas.
